Lihula naine

Ehted

Ümber kaela olid igapäevaselt klaas- või kivihelmestest helmekeed ehk kurguhelmed. Kurguhelmeid kanti tihedalt ümber kaela ja need paistsid kaelusest vaid osaliselt välja (püstkrae puhul ei paista üldse välja), sest on pigem talisman kui ehe. Kurguhelmed olid ühe- või mitmerealised. Helmed olid 18.-19. sajandil peamiselt klaasist, varem kivist (erinevad kristallid) või merevaigust. Klaashelmed olid erinevat värvi ja erineva kujuga: ümmargused, tahulised, torukujulised (piiprellid) või soonitud (kruvilised). Kurguhelmed pandi tüdrukule peale sündimist kaela (osadel teadetel „siis, kui esimene hammas tuli“) ja sellega läks naine ka hauda. Esimesed helmed kinkisid lapsele tavaliselt ristivanemad. Hiljem täiendati keed tähtpäevade kingitustena. Kui rõivamoodi tuli püstkraega särk, siis selle alt ei paistnud kurguhelmed enam üldse välja ja nii on 19. sajandi lõpu - 20. sajandi alguse fotodel näha, et kurguhelmeid kantakse särgi peal. Nende hulgas kohtab ka nn siidpärleid, mis on õhukesest klaasist ja meenutavad kuuseehteid, näidis Vigalast ERM 9954.

Kaela seati piduülikonnaga helmekee või helmekeede read kaelarahadega. Helmed olid lükitud traadile (näide Kirblast) ERM A 976:41, nii hoiab kee kaarekujulist vormi. Lisaks klaashelmestele võis kees olla ka hõbehelmeid (krõlle). Kaelarahad olid nii kodaratega rahad ERM A 596:33//1-5 kui kannaga rahad (hõbetaalrid ja -rublad), mida oli kee küljes tavaliselt üks, kolm või viis. Keesid oli jõukamatel naistel isegi neli-viis rida. Lihula viierealine kaelarahade täiskomplekt ehk paater koosnes 17 rahast (alumises reas 7, järgmises 5, siis 3 ja kaks ülemist rida 1 rahaga).
Lisaks võis pidulikul puhul rinnale seada 4-6 cm läbimõõduga hõbepreesi ERM 10012 või 7-12 cm läbimõõduga kuhiksõle ERM 9888
Sõrmused olid sel perioodil enamasti abielusõrmustena kasutatud vitssõrmus ja harisõrmuse erinevad tüübid: inglipeasõrmus, kätega sõrmus, ja õiemotiividega harisõrmus: ERM A 509:6973, mida kandsid nii mehed kui naised.


Ehete teema: Jana Reidla